Raamatupidamise aruannete koostamise kord
Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse, milliseid aruandeid peab ettevõte koostama ja millised on esitamise tähtajad.
Aruanded võib liigitada perioodilisteks ja ühekordseteks.
Perioodilised aruanded (igakuised) on näiteks järgmised:
1) ostjate maksmata arvete aruanne,
2) tarnijate maksmata arvete aruanne,
3) tulude-kulude aruanne,
4) maksudeklaratsioonid,
Maksudeklaratsioonide tähtajad
• TSD („Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon“) esitamise tähtaeg on iga kuu 10. kuupäev;
• KMD („Käibedeklaratsioon”) esitamise tähtaeg iga kuu 20. kuupäev;
• VD („Ühendusesisese käibe aruanne) esitamise tähtaeg on iga kuu 20. kuupäev.
Maksuaruandeid esitatakse elektrooniliselt Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas E-maksuamet.
Ühekordne aruanne koostatakse näiteks lõppenud majandusaasta kohta.
Kõik raamatupidamiskohustuslased peavad iga majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Tavaliselt tuleb see esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Tähelepanelik tuleb olla seega neil raamatupidamiskohustuslastel, kelle majandusaasta lõpp ei lange kokku kalendriaastaga.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest:
bilanss,
kasumiaruanne,
rahavoogude aruanne,
omakapitali muutuste aruanne,
ja lisad.
Lisade eesmärk on põhiaruannete kirjete selgitamine ning detailide välja toomine.
Alates 1.01.2016 jõustunud raamatupidamise seaduse muudatustega jagatakse ettevõtted aruande bilansipäeva näitajate ja avaliku huvi määra alusel kategooriatesse:
mikroettevõtjad,
väikeettevõtjad,
keskmise suurusega ettevõtjad,
suurettevõtjad.
Äriühingud peavad aruande lisamisel valima ühingu kategooria lähtuvalt ühingu näitajatest ja sellest, kui detailset aruannet esitada soovitakse.
Mikroettevõtja võib esitada lühendatud majandusaasta aruande, mis koosneb kahest põhiaruandest: lühike bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 3 lisa. Tegevusaruannet ta koostama ei pea.
Väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 9 lisa. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande.
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koostavad oma majandusaasta aruande kas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardi või IFRS-i nõuetele ning see koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest ja keskmiselt 15 lisast.
Täismahus aastaaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad) on kohustuslik keskmistele ja suurettevõtetele ning mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
