Raamatupidamine seaduse poolelt
Pole vast kellelegi üllatus, et ettevõtte raamatupidamist ei saa korraldada ükskõik kuidas, selleks on kindlad reeglid. Seaduse mitte tundmine ei vabasta teadupoolest selle järgimisest, nii et parem on kohe algusest peale kõike õigesti teha.
Raamatupidamisarvestus näitab ära ettevõtte varade seisu, nende moodustumise allikad ja nendega seonduvad tehingud. Eestis kehtivad nõuded selleks on ära toodud Raamatupidamise seaduses (RPS). Ettevõttel on võimalik valida, kas ta koostab aruandeid vastavalt Eesti või rahvusvahelisele finantsaruandluse standardile.
Eesti oma koosneb Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (RTJ) ja põhineb Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) väljaantud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete standardil.
Maksustamisega seotud arvestuse ja aruandluse kord on kehtestatud teiste õigusaktidega. Oluline on meeles pidada, et kõik tehingud peavad olema dokumenteeritud ning vastavaid arveid jm dokumente tuleb säilitada vähemalt seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument raamatupidamises kajastati. Seda võib teha nii paberil kui digitaalselt.
Raamatupidamise korraldamise viisid
Äriühingu raamatupidamise korraldamise vastutus on selle juhatusel. Selleks võib ta
1. tööle võtta raamatupidaja,
2. sõlmida lepingu vastava firmaga,
3. hoolitseda oma ettevõtte raamatupidamise eest ise.
Kui alustaval ettevõtjal seadustesse kaevumine endal üle jõu käib, aga professionaalse raamatupidaja või teenusepakkuja palkamine pole esialgu rahaliselt võimalik, võib mõne raamatupidajaga nõu pidada, kes aitab alguse üles teha ning õiged dokumendid ja tabelid paika sättida.
Dokument, millele kogu ettevõtte raamatupidamine toetub, on raamatupidamise sise-eeskiri. Kui see paigas, saab arvepidamise kallale asuda.
Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga
Ettevõtte raamatupidamise korraldamisel tuleb esimese asjana koostada algbilanss, kus kajastub ettevõtte vara, kohustuste ja omakapitali suurus enne majandustegevuse alustamist.
Esimeses aastaaruandes esitatakse võrreldavate arvnäitajatena algbilansi saldod.
| ALGBILANSS | |
| Kuupäev: | |
| AKTIVA | PASSIVA |
| Pank | Omakapital |
| 2 500 | 2 500 |
| Aktiva kokku: 2 500 | Passiva kokku: 2 500 |
Algbilansi näidis
Näidis ei kehti osaühingu sissemakseta asutamise korral!
Bilansi kohta saad täpsemalt lugeda siit.
Kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes võrreldavaid arvnäitajaid ei esitata.
Rahavoogude aruandes esitatakse raha algsaldona algbilansis kajastatud raha summa.
Kui ettevõte uksed kinni paneb, lõpetatakse selle raamatupidamine likvideerimismenetlusega, mille juurde käib lõpparuanne. See koosneb:
- lõppbilansist,
- kasumiaruandest,
- rahavoogude aruandest,
- omakapitali muutuste aruandest ja lisadest,
- ning teatud juhtudel vara jaotusplaanist.
Mikro- ja väikeettevõtjad võivad lõpparuande asemel koostada lühendatud aruanded, mis koosnevad bilansist, kasumiaruandest ja lisadest.
