Konto

Argikeeles kasutatakse sõna „konto” sageli arveldusarve tähenduses. Raamatupidamises on sellel sõnal aga teistsugune tähendus.

Sõna „konto” on eesti keelde tulnud itaalia keelest, kus conto tähendab „arvet“.

Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse eraldi konto, kuhu hakatakse ühte laadi tehingute kohta infot koguma ja peetakse nende üle jooksvat arvestust.

Kirjapildis võib kontot esitada mitmeti. Näiteks konto „Kassa” väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat kreeditiks.

Aktiva- ja passivakontod

Bilansi kontod, kus registreeritakse varalises seisus toimuvaid muudatusi, on aktivakontod.
Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.

Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev.
Aktivakonto

deebetis näidatakse algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo;
kreeditis näidatakse vähenemine.

Passivakonto

deebetis näidatakse vähenemine;
kreeditis näidatakse algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo.

Bilansi aktiva kirjete summad kantakse algsaldona vastavate aktivakontode deebetisse. Bilansi passiva kirjete summad kantakse algsaldona vastavate passivakontode kreeditisse. Kontode deebetisse kantud algsaldode üldsumma peab võrduma kontode kreeditisse kantud algsaldode üldsummaga.

Raamatupidamises kasutatakse veel aktiva-passivakontosid, kontraaktiva- ja kontrapassivakontosid ning tulemuskontosid.

Aktiva-passivakontosid kasutatakse mitmesuguste arvelduste arvestamiseks. Neil kontodel võib üheaegselt esineda nii deebet- kui ka kreeditsaldo.

Kontraaktivakonto reguleerib mingi aktivakonto jääki, aga on ise passivakonto iseloomuga. Niisuguseks kontoks, mida tavaliselt kasutavad kõik ettevõtted, on „Põhivara kulum”, mille saldo näitab, kui palju materiaalse põhivara soetusmaksumusest on juba (kasumiaruandes) kuluks arvestatud. Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavalisel passivakontol, kuid bilansis näidatakse selle konto saldo miinusmärgiga aktiva poolel. Sellega reguleeribki nimetatud konto aktivakontode jääki bilansis.

Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, olles ise aktivakonto iseloomuga.

Näide. Oma aktsiate või osade tagasiostmise puhul näidatakse konto „Oma aktsiad või osad” saldo miinusmärgiga bilansi passiva poolel.

Tulemuskontot kasutatakse toodangu, kaupade, teenuste jne müügitulemuste väljatoomiseks. Sellel puudub alg- ja lõppsaldo, sest müügitulemus – kasum või kahjum – kantakse arvestusperioodi lõpus sellelt kontolt perioodi kasumi (kahjumi) kontole.

Sõltuvalt sellest, kui detailset infot soovitakse, jaotatakse kontod sünteetilisteks (sünteesivateks) ja analüütilisteks kontodeks.

Analüütilised kontod näitavad konkreetse sünteetilise konto sisu detailsemalt.
Sünteetilistele kontodele on enamasti võimalik avada mitu analüütilist kontot. Näiteks sünteetilise konto „Nõuded ostjate vastu” analüütilistel kontodel peetakse arvestust konkreetsete klientide kohta.

Sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel on tihe seos – kõigi analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad peavad võrduma vastava sünteetilise konto algsaldo, deebet- ja kreeditkäibe ning lõppsaldoga.