Varade ja kohustuste inventeerimine
Inventuuride tegemise eesmärk on kõigis ettevõtetes sama: kontrollida, kas varade tegelik seis vastab arvestuslikule ja/või millises seisukorras ettevõtte varad on.
Inventeeritakse kassa, varude, arvelduste ja põhivara seisu. Inventuuri tulemusena täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja selgitatakse välja loomulik kadu, arvestusvead, raiskamised ja vargused.
Nagu muugi ettevõtte raamatupidamisega seonduv, tuleb ka inventuuri tegemise kord paika panna raamatupidamise sise-eeskirjas.
Inventuuride jagunemine mahu järgi
Mahu järgi jaotatakse inventuurid täielikeks ja osalisteks.
Täieliku inventuuriga loetakse üle kõik ettevõtte vahendid ning see viiakse tavaliselt läbi üks kord aastas enne aastaaruande koostamist.
Osalise inventuuriga kontrollitakse üht või mitut varade või võlgade liiki ning seda võib läbi viia ka mitu korda aastas.
Inventuuri läbiviimise viisid
Läbiviimise viisi järgi tuntakse füüsilisi ja raamatupidamislikke inventuure.
Füüsiline inventuur on materiaalsete varade üle lugemine.
Raamatupidamisliku inventuuri käigus kontrollivad raamatupidajad näiteks nõudeid ja kohustusi.
Inventuuride ajaline jagunemine
Läbiviimise aja järgi jagunevad inventuurid korralisteks (kindla kuupäeva seisuga) ja erakorralisteks (ootamatud).
Korralise inventuuri sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt, fikseerides tähtajad raamatupidamise sise-eeskirjades.
Näide
Korralise inventuuri tähtajad:
1) rahalised vahendid – üks kord aastas majandusaasta lõpus;
2) materjalid ja kaup – üks kord aastas majandusaasta lõpus;
3) ülejäänud varad ja bilansikirjed – iga majandusaasta lõpus.
Erakorraline inventuur viiakse läbi:
1) varguse ja riisumise avastamisel;
2) tulekahju korral (viivitamata);
3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel.
Materiaalselt vastutav isik on töötaja, kes vastutab ettevõtte vara vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest ning kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping.
Kes inventuuri läbi viivad?
Inventuuride läbiviimist korraldab vastav komisjon ja inventeerimisse kaasatakse inimesed, kes ei ole materiaalselt vastutavad. Suurte kaupluste ja ladude puhul võib inventuuri läbiviimisel appi palgata spetsiaalset teenust pakkuva ettevõtte.
Kuidas inventuuri tegemine käib?
Inventeerimist alustatakse varaloendi koostamisest. Iga loendirea juurde jäetakse tühjad lahtrid vara koguse ja tegeliku maksumuse jaoks.
Pärast lugemist võrreldakse tulemusi arvestuslike andmetega.
Kõik koguselised ja rahalised erinevused kantakse võrdlusandmikku. Üle- ja puudujääkidel peab olema põhjus ja materiaalselt vastutavate isikute selgitus.
Pärast inventuuri koostab komisjon protokolli, kus näidatakse puudu- ja ülejääkide iseloom ning otsus, kuidas puudujääkidega edasi toimitakse. Need on võimalik kanda kuludesse või jätta süüdlase maksta.
Inventuuri kokkuvõtteks koostatakse vastav akt, raamatupidamislike inventuuride puhul raamatupidamise aruanne.
Kreditoorsete (tarnijad) ja debitoorsete (ostjad) võlgnevuste inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteatega, mis saadetakse ettevõtte partneritele ja klientidele.
