Kasumiaruanne
Bilanss, kontod ja registrid paika pandud, vaatame, milline tulemus meie äritegevusel on.
Sellest annab ülevaate kasumiaruanne.
Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning on sisuliselt bilansikirje „Aruandeperioodi kasum/kahjum” detailsem lahti kirjutamine.
Tulud suurendavad bilansi omakapitali rida „Aruandeperioodi kasum/kahjum”. Omakapitali suurenemine kajastatakse kreeditis. Seetõttu kajastatakse ka erinevad tulud vastavate kontode kreeditis. Kuna kulud vähendavad omakapitali, siis kogutakse need vastavate kontode deebetisse.
Tulude ja kulude kontode lõppsaldod kuuluvad ainult jooksvasse aruandeperioodi. Seetõttu need kontod suletakse ja majandustegevuse lõpptulemus (tulude ja kulude vahe) kajastub bilansis aruandeaasta (perioodi) kasumi või kahjumina.
Tekkepõhine arvestusprintsiip
Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on reaalselt laekunud või välja makstud. Kasumiaruande koostamise ajal püütakse aruandeperioodi tulud ja nende saavutamiseks tehtud kulud vastavusse viia. Sellepärast ei pruugi kasumiaruandes toodud arvud näidata raha tegelikku seisu.
Millist kasumiaruande skeemi valida?
Raamatupidamise seadus lisa nr 2 näeb ette kahte kasumiaruande skeemi. Sobiva skeemi valimisel lähtu sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat oma ettevõtte tegevusvaldkonnas.
Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne).
Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud), st osa kuluartikleid jagatakse kulukohtade vahel laiali.
Kumba kasumiaruande skeemi on sobivam ettevõttes kasutada, otsustatakse igas ettevõttes eraldi ja pannakse kirja oma raamatupidamise sise-eeskirja. Kord valitud skeemi juurde tuleks jääda, et aruandeid oleks võimalik aastate lõikes võrrelda.
Skeemi 1
kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted, mille kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning kulude jagamine funktsioonide vahel ei ole mõttekas.
Skeemi 2
kasutavad sagedamini suured tootmis- ja kaubandusettevõtted, kuna see annab parema ülevaate kulutuste eesmärkidest. Antud skeem on investorile informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustust leidnud, kuigi kasumiaruande koostamine on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist.
