"aktiva"

Bilanss

juuli 6, 2010 2 kommentaare

Raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte majanduslikku hetkeseisu.

Ettevõttes võib koostada bilanssi nii tihti kui vaja kas või iga majandustehingu järgselt aga see ei ole otstarbekas.

Mida lühem on periood, seda problemaatilisem on saada õiget infot majandustegevusest, sest mida kiiremini informatsioon on ette valmistatud seda suurem on vigade tekkimise tõenäosus.

Selle asjaolu tõttu  on aruandekuu tulemused vähem usaldatavamad kui kvartali tulemused ja need omakorda vähem usaldusväärsemad kui aastatulemused.

Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb bilanss koostada majandusaasta lõpu kuupäevaga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis.

Bilanss kujutab endast kahe poolega tabelit, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks.

Bilanssi koostamine tabelina ei ole kohustuslik. Võib kasutada ka moodust, et algul esitatakse kõik aktiva kirjed ja siis passiva kirjed.

Lihtsustatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmiselt:

Konto

Konto (it.conto) tähendab “arvet”.
Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel. See võimaldab majandustegevusest tulenevaid tehinguid jooksvalt näidata väljaspool bilanssi.

Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto “Kassa” väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist.

konto Konto rist

Kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT.

Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid.
Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod.
Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.

aktiva passiva

Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev.

Aktivakonto deebetis näidatakse algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo.
Aktivakonto kreeditis näidatakse vähenemine.
Passivakonto…