Raamatupidamisregistrid

Avaldatud juuli 7, 2010

Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks.

Majandustehingud registreeritakse kronoloogilistes ja (või) süstemaatilistes registrites.

Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras.

Päevaraamat

Päevaraamat

Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes.

Seaduses ei ole mainitud päevaraamatu ja pearaamatu mõisteid kuna uutes programmides ei pruugi neid esineda.

Töö õigeks jaotamiseks ning aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks ühtse päevaraamatu asemel, mitmeid spetsiaalregistreid (žurnaale, raamatuid, abiraamatuid).

Ühtse päevaraamatu asemel võib pidada mitut spetsiaaliseeritud kronoloogilist registrit näiteks: kassaregister, pangaregister, tarnijate-register, ostjate-register jne.

Tarnijate arvepidamisraamat - NÄIDIS

Tarnijate arvepidamisraamat - NÄIDIS

Palga arvestuse koond - NÄIDIS

Palga arvestuse koond - NÄIDIS

Süstemaatiliste registrite hulka kuuluvad analüütilise arvestuse registrid- abiraamatud: palga-arvestuse koondregistrid, materjali arvestuse käibeandmikud, müügi- ja ostureskontro jne.

Perioodi lõppedes koondatakse kõik kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus pearaamatusse kontode lõikes.

Peale perioodi viimase tehingu kandmist pearaamatusse tehakse kokkuvõtted kontode deebet- ja kreeditkäivete kohta (käibeandmik) ning tuuakse välja kontode lõppsaldod, mille põhjal koostatakse bilanss.

Pearaamat - NÄIDIS

Pearaamat - NÄIDIS

Kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on lubatud ühendada ühte registrisse, žurnaal- pearaamatusse, kui tagatakse kronoloogilisus.

Žurnaal-Pearaamatu süsteem - NÄIDIS

Žurnaal-Pearaamatu süsteem - NÄIDIS

Toimunud majandustehinguid võib raamatupidamises registreerida kas ühekordse- või kahekordse kirjendamise põhimõttel.

Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Eesti Vabariigis on sellist arvestusandmete registreerimise moodust teatud tingimustel lubatud kasutada ainult füüsilisest isikust ettevõtjatel kassapõhise arvestuse näol.
Näide. Kassapõhise arvestuse puhul kantakse raha laekumine müügist registrisse järgnevalt:

KASSARAAMAT
Maj.tehingu kuupäev Kirjendi jrk.nr. Tehingu kirjeldus Sissetulek Väljaminek
03.01.10 1 laekumine müügist 1 000

Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole: ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse, sest iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel (bilansikirjete järgi avatud kontol), muutes mõlemat sama summa võrra.

Näide. Kahekordse kirjendamise puhul kantakse raha laekumine müügist zurnaal-pearaamatu registrisse järgnevalt:

Kahekordne kirjendamine
ŽURNAAL-PEARAAMAT
Konto nimetus Pank/kassa Nõuded ostjate vastu
Maj.tehingu kuupäev Kirjendi jrk.nr. Tehingu kirjeldus Deebet Kreedit Deebet Kreedit
03.01.10 1 laekumine müügist 1 000 1000

Kahekordse kirjendamise abil on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot.
Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusele peab raamatupidamiskohustuslane pidama arvestust kahekordse kirjendamise põhimõttel.

  • Järgmisena loe kindlasti:

    Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje “Aruandeperioodi kasum/kahjum” detailsem iseloomustamine.
    Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul.

    Kasumiaruandes on kirja pandud tulud ja kulud. Tulud suurendavad ettevõtte omakapitali rida “Aruandeperioodi kasum/kahjum”. Omakapitali suurenemine kajastatakse kreeditis. Seetõttu kajastatakse ka erinevad tulud vastavate kontode kreeditis. Kuna kulud vähendavad omakapitali siis kulud kogutakse vastavate kontode deebetisse.

    Tulude ja kulude kontode lõppsaldod kuuluvad ainult jooksvasse aruandeperioodi.

    Seetõttu need kontod suletakse ja majandustegevuse lõpptulemus (tulude ja kulude vahe) kajastub bilansis aruandeaasta (perioodi) kasumi või kahjumina.

    Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud (tekkepõhine arvestusprintsiip). Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud (aruande) perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Seega kasumiaruandes toodud arvud…

    Jätka Lugemist »

Loe ka neid postitusi:

Tags: , , , , , , , , ,

Kommenteerimine on suletud