Konto

Avaldatud juuli 7, 2010

Konto (it.conto) tähendab “arvet”.
Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel. See võimaldab majandustegevusest tulenevaid tehinguid jooksvalt näidata väljaspool bilanssi.

Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto “Kassa” väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist.

konto Konto rist

Kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT.

Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid.
Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod.
Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.

aktiva passiva

Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev.

Aktivakonto deebetis näidatakse algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo.
Aktivakonto kreeditis näidatakse vähenemine.
Passivakonto kreeditis näidatakse algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo.
Passivakonto deebetis näidatakse vähenemine.

Bilansi aktivakirjete summad kantakse algsaldona vastavate aktivakontode deebetisse.
Bilansi passivakirjete summad kantakse algsaldona vastavate passivakontode kreeditisse.
Kontode deebetisse kantud algsaldode üldsumma peab võrduma kontode kreeditisse kantud algsaldode üldsummaga.

Raamatupidamises kasutatakse veel aktiva- passivakontosid, kontraaktiva- ja kontrapassivakontosid ning tulemuskontosid.

Aktiva- passivakontosid kasutatakse mitmesuguste arvelduste arvestamiseks.
Neil kontodel võib üheaegselt esineda nii deebet- kui kreeditsaldo.

Kontraaktivakonto reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Niisuguseks kontoks, mida tavaliselt kasutavad kõik ettevõtted, on “Põhivara kulum”, mille saldo näitab, kui palju materiaalse põhivara soetusmaksumusest on juba mahaarvestatud kuludesse (näidatud kasumiaruandes). Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavalisel passivakontol, kuid bilansis näidatakse selle konto saldo miinusmärgiga aktiva poolel. Sellega reguleeribki nimetatud konto aktivakontode jääki bilansis.

Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki olles ise aktivakonto iseloomuga.
Näiteks: Oma aktiate või osade tagasiostmise puhul  kontol “Oma aktsiad või osad” saldo näidatakse miinusmärgiga bilansi passiva poolel.

Tulemuskontot kasutatakse toodangu, kaupade, teenuste jne müügitulemuste väljatoomiseks. Tulemuskontol puudub alg- ja lõppsaldo, sest müügitulemus- kasum või kahjum- kantakse arvestusperioodi lõpus sellelt kontolt perioodi kasumi(kahjumi) kontole.

Sõltuvalt info detailiseerituse astmest jaotatakse kontod sünteetilisteks (sünteesivateks) kontodeks (control accounts) ja analüütilisteks kontodeks (subsidiary accounts).

Analüütilised kontod detailiseerivad konkreetset sünteetilist kontot. Sünteetilistele kontodele on enamasti võimalik avada mitut analüütilist kontot. Näiteks sünteetilise konto “Nõuded ostjate vastu” analüütilistel kontodel peetakse arvestust konkreetsete ostjate (klientide) kohta.

Sünteetiliste ja anlüütiliste kontode vahel on tihe seos, mis väljendub selles, et analüütiliste kontode algsaldode, deebet-ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastavalt sünteetilise konto algsaldo, deebet- ja kreeditkäibe ning lõppsaldoga.

  • Järgmisena loe kindlasti:

    Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend.
    Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida.

    Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga.
    Seost, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tagajärjel nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks.

    Sellist raamatupidamislausendit, mis vormistatakse algdokumendil ja mis sisaldab peale debiteeritava(te) ja krediteeritava(te) kontode ka muud infot, nimetatakse kirjendiks.

    Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
    1) majandustehingu kuupäev;
    2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
    3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
    4) majandustehingu lühikirjeldus;
    5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

    Kirjendi alusel tehakse raamatupidamiskanne päevaraamatusse (registritesse) ja viimase alusel konteering pearaamatu kontodesse.

    • Järgmisena loe kindlasti:

      Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks.

      Majandustehingud registreeritakse kronoloogilistes ja (või) süstemaatilistes registrites.

      Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras.

      Päevaraamat

      Päevaraamat

      Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes.

      Seaduses ei ole mainitud päevaraamatu ja pearaamatu mõisteid kuna uutes programmides ei pruugi neid esineda.

      Töö õigeks jaotamiseks ning aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks ühtse päevaraamatu asemel, mitmeid spetsiaalregistreid (žurnaale, raamatuid, abiraamatuid).

      Ühtse päevaraamatu asemel võib pidada mitut spetsiaaliseeritud kronoloogilist registrit näiteks: kassaregister, pangaregister, tarnijate-register, ostjate-register jne.

      Tarnijate arvepidamisraamat - NÄIDIS

      Tarnijate arvepidamisraamat...
</p>
</div><p class=Jätka Lugemist »

    Jätka Lugemist »

Loe ka neid postitusi:

Tags: , , , , , , , , , , , ,

Kommenteerimine on suletud