Raamatupidamise ajaloost

Luca PacioliTeoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”.

Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit “Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise.

Pacioli arvestussüsteem kujutas pöördepunkti arvestuse arengus. Selle peamine eesmärk oli hankida informatsiooni omanikule, andes aru ülesannete täitmisest ja olles krediidi andmise aluseks. Tehti vahet omaniku ja omandi vahel. Samas aga puudusid arvestusperioodi ja äritegevuse järjepidevuse mõisted, kasum toodi välja tehingu lõpetamisel, viiviseid ei arvestatud.

Ametlik arvestuse reeglistik võeti kasutusele 1673.a. Prantsusmaal, mis muuhulgas nõudis bilansi koostamist iga kahe aasta järel.

Raamatupidamise praktikas on kasutusel nii ühe- kui ka kahekordne raamatupidamise süsteem. Ühekordse raamatupidamise õpik ilmus kolmsada aastat pärast kahekordse raamatupidamise esimest õpikut.

Vahe ühekordse ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis.

Ühekordse arvestuse puhul majandustehing registreeritakse raamatupidamisregistris üks kord. Sellise andmete registreerimise tulemusel ei ole võimalik ilma varasid inventeerimata koostada bilanssi ja välja tuua majandustulemusi.

Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda.
Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend).

Läbi aegade on kasutusel olnud mitmesuguseid raamatupidamise süsteeme.
Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad – itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemid.

itaalia süsteem ITAALIA SÜSTEEM

Arvestust peeti  kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärel pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailsema arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega.

SAKSA SÜSTEEM

Süsteemi väljaarendamise aluseks oli vajadus võimaldada mitmel inimesel üheaegselt päevaraamatut pidada. Muudatuste registreerimine majandusüksuse varades jagati kahte ossa- muutused raha eest ja muudatused võlgu või mitte raha eest, seega peeti kahte päevaraamatut ühel ajal, kusjuures sissekanded neisse tehti iga päev. Pearaamatusse aga võis sissekandeid teha kas iga päev või teatava aja, näiteks nädala, kuu jne., kaupa.

saksa süsteem
prantsuse- inglise süsteem PRANTSUSE- INGLISE SÜSTEEM

Süsteem erines saksa süsteemist selle poolest, et majandustehingute  kronoloogiliseks registreerimiseks kasutati  mitut žurnaali, kus igas neist kajastati kindlat ühelaadsete tehingute rühma. Niisugune süsteem võimaldas ulatuslikumalt tööjaotust ja madalama kvalifikatsiooniga töötajate kasutamist, sest ühelaadsete tehingute kandmiseks kindlatesse žurnaalidesse ei olnud vaja tunda kõiki raamatupidamise reegleid.

AMEERIKA SÜSTEEM

Ameerika süsteemi iseärasuseks oli asjaolu, et kahe põhiraamatu asemel võeti kasutusele üks põhiraamat, kus igal leheküljel oli kaks osa- üks päevaraamatu ja teine pearaamatu jaoks. See süsteem nõudis tingimata abiraamatute pidamist. Süsteem sobis väikestele, suhteliselt püsiva tehingute ringiga ettevõttele.

ameerika süsteem

Kõigi kirjeldatud nelja süsteemi puhul kasutati pearaamatu andmeid käibeandmiku ja bilansi koostamiseks.

  • Järgmisena loe kindlasti:

    Raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte majanduslikku hetkeseisu.

    Ettevõttes võib koostada bilanssi nii tihti kui vaja kas või iga majandustehingu järgselt aga see ei ole otstarbekas.

    Mida lühem on periood, seda problemaatilisem on saada õiget infot majandustegevusest, sest mida kiiremini informatsioon on ette valmistatud seda suurem on vigade tekkimise tõenäosus.

    Selle asjaolu tõttu  on aruandekuu tulemused vähem usaldatavamad kui kvartali tulemused ja need omakorda vähem usaldusväärsemad kui aastatulemused.

    Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb bilanss koostada majandusaasta lõpu kuupäevaga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis.

    Bilanss kujutab endast kahe poolega tabelit, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks.

    Bilanssi koostamine tabelina ei ole kohustuslik. Võib kasutada ka moodust, et algul esitatakse kõik aktiva kirjed ja siis passiva kirjed.

    Lihtsustatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmiselt:

    Jätka Lugemist »

    Bilanss

    juuli 6, 2010 2 kommentaare

    Raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte majanduslikku hetkeseisu.

    Ettevõttes võib koostada bilanssi nii tihti kui vaja kas või iga majandustehingu järgselt aga see ei ole otstarbekas.

    Mida lühem on periood, seda problemaatilisem on saada õiget infot majandustegevusest, sest mida kiiremini informatsioon on ette valmistatud seda suurem on vigade tekkimise tõenäosus.

    Selle asjaolu tõttu  on aruandekuu tulemused vähem usaldatavamad kui kvartali tulemused ja need omakorda vähem usaldusväärsemad kui aastatulemused.

    Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb bilanss koostada majandusaasta lõpu kuupäevaga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis.

    Bilanss kujutab endast kahe poolega tabelit, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks.

    Bilanssi koostamine tabelina ei ole kohustuslik. Võib kasutada ka moodust, et algul esitatakse kõik aktiva kirjed ja siis passiva kirjed.

    Lihtsustatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmiselt:

    bilansi struktuur Bilansi aktivas kajastatakse ettevõtte varasid ning passivas nende varade katteallikaid ehk kust need varad on saadud.

    Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks.

    Aktiva ja passiva kirjete loetelu on ära toodud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse (RPS)- lisas nr.1.
    Kui teie raamatupidamise aruandluses on kirjeid, mis seaduse loetelust puudub siis pole keelatud bilansi koostamisel see kirje sinna lisada. Bilansikirjete sisu on äratoodud Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna juhendites -RTJ2

    Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktiva- või passivakirjega.
    Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passiva kirjete üldsummaga.

    Aktivakirjed iseloomustavad ettevõtja käibe- ja põhivara koostist.
    Passivakirjed iseloomustavad ettevõtja kohustuste ja omakapitali koostist.

    Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansi kirjetes.
    Arvestuses tuleb alati lähtuda asjaolust, et iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi struktuuri- või bilansimahu muutus.

    Võimalike bilansimuutustena esineb neli varianti, mille puhul aktiva ja passiva tasakaal jääb püsima:

    1. muutus:
    VARA ÜMBERPAIKNEMINE, kajastub ainult AKTIVAS,
    bilansimaht ei muutu.

    Näide. Kui ostate raha eest masina, siis ei tule mõelda, et bilansikirje “raha” muundus bilansikirjeks “masinad” , vaid pigem nii, et samaaegselt kirje “raha” vähenes ja kirje “masinad” suurenes. Selle tehingu tulemusena toimub muutus ainult bilansi aktiva struktuuris.

    2. muutus:
    VARA KATTEALLIKATE ÜMBERPAIKNEMINE, kajastub ainult PASSIVAS,
    bilansimaht ei muutu.

    Näide. Kui kasumijaotamise otsuse põhjal kannate puhaskasumist  kohustuslikku reservkapitali e/v põhikirjas ettenähtud osa, siis kirje “aruandeaasta puhaskasum” väheneb ja kirje “kohustuslik reservkapital” suureneb, toimub muutus ainult bilansi passiva struktuuris.

    3. muutus:
    VARA JA VARA KATTEALLIKATE SUURENEMINE, kajastub AKTIVAS ja PASSIVAS,
    bilansimaht suureneb.

    Näide. Pangast laenu saamine – saate raha, see suurendab panga saldot. Teiselt poolt aga suureneb kohustuse rida – tekib võlg panga ees ja täpselt samas suurusjärgus. Ühe laenutehinguga olete muutnud bilansi mõlemaid pooli suurenevalt võrdses osas.

    4. muutus:
    VARA JA VARA KATTEALLIKATE VÄHENEMINE, kajastub AKTIVAS ja PASSIVAS,
    bilansimaht väheneb.

    Näide. Kui enne võtsime laenu, siis nüüd maksame tagasi – maksate laenu tagasi, raha jääb vähemaks, see vähendab panga saldot. Teiselt poolt aga väheneb ka kohustuse rida – võlg panga ees kaob, täpselt samas suurusjärgus ning väheneb kogu bilansi passivapool. Ühe laenu tagasimaksega olete muutnud bilansi mõlemaid pooli vähenevas suunas ja võrdses osas.

    Kuna ettevõtte tegevuses toimub majandustehinguid palju ja pidevalt siis kõiki jooksvalt bilansikirjetel muutustena kajastada on praktiliselt võimatu ja ebaotstarbekas.

    Sellest tulenevalt on vajalik sisse seada iga bilansikirjele eraldi arvestus, mida tehakse kontodel.

    • Järgmisena loe kindlasti:

      Konto (it.conto) tähendab “arvet”.
      Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel. See võimaldab majandustegevusest tulenevaid tehinguid jooksvalt näidata väljaspool bilanssi.

      Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto “Kassa” väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist.

      konto Konto rist

      Kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT.

      Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid.
      Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod.
      Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.

      aktiva passiva

      Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev.

      Aktivakonto deebetis näidatakse algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo.
      Aktivakonto kreeditis näidatakse vähenemine.
      Passivakonto…

      Jätka Lugemist »

    Konto

    Konto (it.conto) tähendab “arvet”.
    Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel. See võimaldab majandustegevusest tulenevaid tehinguid jooksvalt näidata väljaspool bilanssi.

    Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto “Kassa” väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist.

    konto Konto rist

    Kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT.

    Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid.
    Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod.
    Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.

    aktiva passiva

    Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev.

    Aktivakonto deebetis näidatakse algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo.
    Aktivakonto kreeditis näidatakse vähenemine.
    Passivakonto kreeditis näidatakse algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo.
    Passivakonto deebetis näidatakse vähenemine.

    Bilansi aktivakirjete summad kantakse algsaldona vastavate aktivakontode deebetisse.
    Bilansi passivakirjete summad kantakse algsaldona vastavate passivakontode kreeditisse.
    Kontode deebetisse kantud algsaldode üldsumma peab võrduma kontode kreeditisse kantud algsaldode üldsummaga.

    Raamatupidamises kasutatakse veel aktiva- passivakontosid, kontraaktiva- ja kontrapassivakontosid ning tulemuskontosid.

    Aktiva- passivakontosid kasutatakse mitmesuguste arvelduste arvestamiseks.
    Neil kontodel võib üheaegselt esineda nii deebet- kui kreeditsaldo.

    Kontraaktivakonto reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Niisuguseks kontoks, mida tavaliselt kasutavad kõik ettevõtted, on “Põhivara kulum”, mille saldo näitab, kui palju materiaalse põhivara soetusmaksumusest on juba mahaarvestatud kuludesse (näidatud kasumiaruandes). Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavalisel passivakontol, kuid bilansis näidatakse selle konto saldo miinusmärgiga aktiva poolel. Sellega reguleeribki nimetatud konto aktivakontode jääki bilansis.

    Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki olles ise aktivakonto iseloomuga.
    Näiteks: Oma aktiate või osade tagasiostmise puhul  kontol “Oma aktsiad või osad” saldo näidatakse miinusmärgiga bilansi passiva poolel.

    Tulemuskontot kasutatakse toodangu, kaupade, teenuste jne müügitulemuste väljatoomiseks. Tulemuskontol puudub alg- ja lõppsaldo, sest müügitulemus- kasum või kahjum- kantakse arvestusperioodi lõpus sellelt kontolt perioodi kasumi(kahjumi) kontole.

    Sõltuvalt info detailiseerituse astmest jaotatakse kontod sünteetilisteks (sünteesivateks) kontodeks (control accounts) ja analüütilisteks kontodeks (subsidiary accounts).

    Analüütilised kontod detailiseerivad konkreetset sünteetilist kontot. Sünteetilistele kontodele on enamasti võimalik avada mitut analüütilist kontot. Näiteks sünteetilise konto “Nõuded ostjate vastu” analüütilistel kontodel peetakse arvestust konkreetsete ostjate (klientide) kohta.

    Sünteetiliste ja anlüütiliste kontode vahel on tihe seos, mis väljendub selles, et analüütiliste kontode algsaldode, deebet-ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastavalt sünteetilise konto algsaldo, deebet- ja kreeditkäibe ning lõppsaldoga.

    • Järgmisena loe kindlasti:

      Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend.
      Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida.

      Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga.
      Seost, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tagajärjel nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks.

      Sellist raamatupidamislausendit, mis vormistatakse algdokumendil ja mis sisaldab peale debiteeritava(te) ja krediteeritava(te) kontode ka muud infot, nimetatakse kirjendiks.

      Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
      1) majandustehingu kuupäev;
      2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
      3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
      4) majandustehingu lühikirjeldus;
      5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

      Kirjendi alusel tehakse raamatupidamiskanne päevaraamatusse (registritesse) ja viimase alusel konteering pearaamatu kontodesse.

      • Järgmisena loe kindlasti:

        Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks.

        Majandustehingud registreeritakse kronoloogilistes ja (või) süstemaatilistes registrites.

        Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras.

        Päevaraamat

        Päevaraamat

        Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes.

        Seaduses ei ole mainitud päevaraamatu ja pearaamatu mõisteid kuna uutes programmides ei pruugi neid esineda.

        Töö õigeks jaotamiseks ning aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks ühtse päevaraamatu asemel, mitmeid spetsiaalregistreid (žurnaale, raamatuid, abiraamatuid).

        Ühtse päevaraamatu asemel võib pidada mitut spetsiaaliseeritud kronoloogilist registrit näiteks: kassaregister, pangaregister, tarnijate-register, ostjate-register jne.

        Tarnijate arvepidamisraamat - NÄIDIS

        Tarnijate arvepidamisraamat...
</p>
</div><p class=Jätka Lugemist »

      Jätka Lugemist »

    Tee oma raamatupidamine ise

    juuli 5, 2010 2 kommentaare

    Kõik äriga tegelevad inimesed peavad teadma, kuidas oma raha ja tehingute üle arvestust pidada.

    Selleks, et raamatupidamine oleks loetav, peab raamatupidamise korraldamiseks olema oma kindel süsteem, mis baseerub üldkehtivatele reeglitele. Kuna igal ettevõttel on oma nägu ja eripära siis ühtset retsepti ei ole võimalik anda. Küll aga oleme Sinu jaoks valmis pannud vajalikud algteadmised, mida on vaja teada ja teha ennem kui alustad.

    Palju informatsiooni raamatupidamise korraldamise poolelt annab Sulle ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostamise osa, loe kindlasti läbi ja pane kirja oma ettevõtte kohta vajalik. Sise-eeskirjade olulise osa moodustab kontoplaani koostamine. Meie kontoplaani näite järgi saad koostada oma ettevõtte jaoks vajaliku, kasutades ainult neid kontosid mida vajad oma raamatupidamisarvestuse jaoks.

    Kui oled läbinud kogu raamatupidamise ABC osa ja Sul on mõnes osas küsimusi tekkinud võta ühendust meiega, et saaksime täiendada Sinu teadmisi ja ka teistele neid jagada.

    Raamatupidamist võib korraldada käsitsi või vastavate raamatupidamisprogrammide abil. Seoses raamatupidamise automatiseerimisega on käsitsi arvestus oluliselt vähenenud. Automatiseeritud andmetöötlusega väheneb oluliselt ajakulu, kuna ühe sisestusega teatud registrisse kogutud infot on võimalik edasi töödelda ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta.

    Selleks, et saaksid tutvuda raamatupidamise praktilise poolega oleme koostanud Sinu jaoks raamatupidamise näidisregistrid koos juhenditega. Neid näidisregistreid saad alla laadida ja kasutada.

    Pea meeles, et meie näidised on koostatud informatiivsel ja abistaval eesmärgil.
    Koostaja ei vastuta võimalike otseste ega kaudsete kahjude eest, mis tulenevad näidiste Teiepoolsest kasutamisest.

    Mine ja avasta selle maailma reeglid ja veendu kas see on just see mida vajad…

    • Alustame algusest…

      Luca PacioliTeoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”.

      Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit “Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise.

      Pacioli arvestussüsteem kujutas pöördepunkti arvestuse arengus. Selle peamine eesmärk oli hankida informatsiooni omanikule, andes aru ülesannete täitmisest ja olles krediidi andmise aluseks. Tehti vahet omaniku ja omandi vahel. Samas aga puudusid arvestusperioodi ja äritegevuse järjepidevuse mõisted, kasum toodi välja…

      Jätka Lugemist »

    Raamatupidamislausend

    Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend.
    Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida.

    Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga.
    Seost, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tagajärjel nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks.

    Sellist raamatupidamislausendit, mis vormistatakse algdokumendil ja mis sisaldab peale debiteeritava(te) ja krediteeritava(te) kontode ka muud infot, nimetatakse kirjendiks.

    Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
    1) majandustehingu kuupäev;
    2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
    3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
    4) majandustehingu lühikirjeldus;
    5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

    Kirjendi alusel tehakse raamatupidamiskanne päevaraamatusse (registritesse) ja viimase alusel konteering pearaamatu kontodesse.

    • Järgmisena loe kindlasti:

      Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks.

      Majandustehingud registreeritakse kronoloogilistes ja (või) süstemaatilistes registrites.

      Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras.

      Päevaraamat

      Päevaraamat

      Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes.

      Seaduses ei ole mainitud päevaraamatu ja pearaamatu mõisteid kuna uutes programmides ei pruugi neid esineda.

      Töö õigeks jaotamiseks ning aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks ühtse päevaraamatu asemel, mitmeid spetsiaalregistreid (žurnaale, raamatuid, abiraamatuid).

      Ühtse päevaraamatu asemel võib pidada mitut spetsiaaliseeritud kronoloogilist registrit näiteks: kassaregister, pangaregister, tarnijate-register, ostjate-register jne.

      Tarnijate arvepidamisraamat - NÄIDIS

      Tarnijate arvepidamisraamat...
</p>
</div><p class=Jätka Lugemist »

    Raamatupidamisregistrid

    Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks.

    Majandustehingud registreeritakse kronoloogilistes ja (või) süstemaatilistes registrites.

    Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras.

    Päevaraamat

    Päevaraamat

    Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes.

    Seaduses ei ole mainitud päevaraamatu ja pearaamatu mõisteid kuna uutes programmides ei pruugi neid esineda.

    Töö õigeks jaotamiseks ning aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks ühtse päevaraamatu asemel, mitmeid spetsiaalregistreid (žurnaale, raamatuid, abiraamatuid).

    Ühtse päevaraamatu asemel võib pidada mitut spetsiaaliseeritud kronoloogilist registrit näiteks: kassaregister, pangaregister, tarnijate-register, ostjate-register jne.

    Tarnijate arvepidamisraamat - NÄIDIS

    Tarnijate arvepidamisraamat - NÄIDIS

    Palga arvestuse koond - NÄIDIS

    Palga arvestuse koond - NÄIDIS

    Süstemaatiliste registrite hulka kuuluvad analüütilise arvestuse registrid- abiraamatud: palga-arvestuse koondregistrid, materjali arvestuse käibeandmikud, müügi- ja ostureskontro jne.

    Perioodi lõppedes koondatakse kõik kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus pearaamatusse kontode lõikes.

    Peale perioodi viimase tehingu kandmist pearaamatusse tehakse kokkuvõtted kontode deebet- ja kreeditkäivete kohta (käibeandmik) ning tuuakse välja kontode lõppsaldod, mille põhjal koostatakse bilanss.

    Pearaamat - NÄIDIS

    Pearaamat - NÄIDIS

    Kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on lubatud ühendada ühte registrisse, žurnaal- pearaamatusse, kui tagatakse kronoloogilisus.

    Žurnaal-Pearaamatu süsteem - NÄIDIS

    Žurnaal-Pearaamatu süsteem - NÄIDIS

    Toimunud majandustehinguid võib raamatupidamises registreerida kas ühekordse- või kahekordse kirjendamise põhimõttel.

    Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Eesti Vabariigis on sellist arvestusandmete registreerimise moodust teatud tingimustel lubatud kasutada ainult füüsilisest isikust ettevõtjatel kassapõhise arvestuse näol.
    Näide. Kassapõhise arvestuse puhul kantakse raha laekumine müügist registrisse järgnevalt:

    KASSARAAMAT
    Maj.tehingu kuupäev Kirjendi jrk.nr. Tehingu kirjeldus Sissetulek Väljaminek
    03.01.10 1 laekumine müügist 1 000

    Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole: ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse, sest iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel (bilansikirjete järgi avatud kontol), muutes mõlemat sama summa võrra.

    Näide. Kahekordse kirjendamise puhul kantakse raha laekumine müügist zurnaal-pearaamatu registrisse järgnevalt:

    Kahekordne kirjendamine
    ŽURNAAL-PEARAAMAT
    Konto nimetus Pank/kassa Nõuded ostjate vastu
    Maj.tehingu kuupäev Kirjendi jrk.nr. Tehingu kirjeldus Deebet Kreedit Deebet Kreedit
    03.01.10 1 laekumine müügist 1 000 1000

    Kahekordse kirjendamise abil on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot.
    Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusele peab raamatupidamiskohustuslane pidama arvestust kahekordse kirjendamise põhimõttel.

    • Järgmisena loe kindlasti:

      Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje “Aruandeperioodi kasum/kahjum” detailsem iseloomustamine.
      Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul.

      Kasumiaruandes on kirja pandud tulud ja kulud. Tulud suurendavad ettevõtte omakapitali rida “Aruandeperioodi kasum/kahjum”. Omakapitali suurenemine kajastatakse kreeditis. Seetõttu kajastatakse ka erinevad tulud vastavate kontode kreeditis. Kuna kulud vähendavad omakapitali siis kulud kogutakse vastavate kontode deebetisse.

      Tulude ja kulude kontode lõppsaldod kuuluvad ainult jooksvasse aruandeperioodi.

      Seetõttu need kontod suletakse ja majandustegevuse lõpptulemus (tulude ja kulude vahe) kajastub bilansis aruandeaasta (perioodi) kasumi või kahjumina.

      Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud (tekkepõhine arvestusprintsiip). Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud (aruande) perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Seega kasumiaruandes toodud arvud…

      Jätka Lugemist »

    Kasumiaruanne

    Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje “Aruandeperioodi kasum/kahjum” detailsem iseloomustamine.
    Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul.

    Kasumiaruandes on kirja pandud tulud ja kulud. Tulud suurendavad ettevõtte omakapitali rida “Aruandeperioodi kasum/kahjum”. Omakapitali suurenemine kajastatakse kreeditis. Seetõttu kajastatakse ka erinevad tulud vastavate kontode kreeditis. Kuna kulud vähendavad omakapitali siis kulud kogutakse vastavate kontode deebetisse.

    Tulude ja kulude kontode lõppsaldod kuuluvad ainult jooksvasse aruandeperioodi.

    Seetõttu need kontod suletakse ja majandustegevuse lõpptulemus (tulude ja kulude vahe) kajastub bilansis aruandeaasta (perioodi) kasumi või kahjumina.

    Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud (tekkepõhine arvestusprintsiip). Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud (aruande) perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Seega kasumiaruandes toodud arvud ei pruugi näidata raha tegelikku laekumist ja väljaminekut.

    Eesti raamatupidamisseaduse lisa nr.2 näeb ette kahte kasumiaruande skeemi.

    MILLIST KASUMIARUANDE SKEEMI VALIDA?

    Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkonnas.

    Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne),
    skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali.

    Kumba kasumiaruande skeemi on sobivam ettevõttes kasutada, otsustatakse igas ettevõttes eraldi ja pannakse kirja oma raamatupidamise sise- eeskirja. Kord valitud skeemi tuleks kasutada aastast aastasse, et tagada aruannete võrreldavus.

    Skeemi 1 kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted, mille kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks eri funktsioonide vahel.

    Skeemi 2 kasutavad sagedamini suured tootmis- ja kaubandusettevõtted, kuna see annab tavaliselt parema ülevaate kulutuste eesmärkidest. Skeem 2 on investorile informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustust leidnud, kuigi kasumiaruande koostamine on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist.

    • Järgmisena loe kindlasti:

      Eestis peavad kõik raamatupidamiskohustuslased läbi viima raamatupidamisarvestust vastavalt Eestis kehtivale Raamatupidamise seadusele- RPS.

      Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid.

      Vastavalt RPS-le on kõigil ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega- IFRS või Eesti Hea Raamatupidamistavaga.

      Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud aruannetes rakendatavad arvestuspõhimõtted peavad olema vastavuses RPS-s sätestatud alusprintsiipidega ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna JuhenditegaRTJ

      RTJ-d on mõeldud rakendamiseks eelkõige sellistele ettevõtetele, kellel puudub vajadus täismahus IFRS aruannete koostamiseks (näiteks väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted). Kuigi ka Eesti…

      Jätka Lugemist »

    Raamatupidamine seaduse poolelt

    juuli 12, 2010 2 kommentaare

    Eestis peavad kõik raamatupidamiskohustuslased läbi viima raamatupidamisarvestust vastavalt Eestis kehtivale Raamatupidamise seadusele- RPS.

    Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid.

    Vastavalt RPS-le on kõigil ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega- IFRS või Eesti Hea Raamatupidamistavaga.

    Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud aruannetes rakendatavad arvestuspõhimõtted peavad olema vastavuses RPS-s sätestatud alusprintsiipidega ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna JuhenditegaRTJ

    RTJ-d on mõeldud rakendamiseks eelkõige sellistele ettevõtetele, kellel puudub vajadus täismahus IFRS aruannete koostamiseks (näiteks väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted). Kuigi ka Eesti Hea Raamatupidamistava lähtub IFRS-st, lubab ta teatud valdkondades lihtsustatud käsitlusi ning esitab vähem nõudeid lisades avalikustatavale informatsioonile.

    Maksustamisega seotud arvestuse ja aruandluse kord on kehtestatud teiste õigusaktidega.

    RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE VIISID

    Äriühingus korraldab raamatupidamist äriühingu juhatus. Selleks ta kas võtab tööle lepingu alusel raamatupidamise spetsialiste, annab oma raamatupidamise töötlemiseks ja aruannete koostamiseks raamatupidamise- või audiitorfirmadele või peab oma raamatupidamist ise.

    RAAMATUPIDAMINE ALGAB JA LÕPEB BILANSIGA

    Juriidilise isiku asutamisel või raamatupidamise kohustuse tekkimisel tuleb RPS-e § 26 kohaselt koostada algbilanss, kus kajastub tema vara, kohustuste ja omakapitali suurus enne majandustegevuse alustamist või enne raamatupidamise kohustuste tekkimist.

    Raamatupidamiskohustuslase esimeses asutamisjärgses raamatupidamise aastaaruandes esitatakse bilansis võrreldavate arvnäitajatena algbilansi saldod.

    Algbilansi näidis
    ALGBILANSS
    Kuupäev:
    AKTIVA PASSIVA
    Pank Omakapital
    40 000 40 000
    Aktiva kokku: 40 000 Passiva kokku: 40 000

    Kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes võrreldavaid arvnäitajaid ei esitata.

    Rahavoogude aruandes esitatakse raha algsaldona algbilansis kajastatud raha summa.

    Raamatupidamiskohustuslase likvideerimismenetluse lõpetamisel või raamatupidamise kohustuse lõppemisel koostab raamatupidamiskohustuslane lõppbilansi.

    • Järgmisena loe kindlasti:

      Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslased kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja.

      RPS § 11 kehtestab nõuded sellele mahukale dokumendile, kus peavad olema kirjeldatud: kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamise kord, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine, tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, muu raamatupidamise korraldamisega seotud asjaolud.

      sise-eeskiri aitab igal ettevõttel järgida raamatupidamise arvestusprintsiipe, eriti järjepidevuse osas.

      Siin määratakse kindlaks, milliste dokumentide alusel toimub raha, materjalide, põhivahendite jm varaobjektide liikumine.

      Raamatupidamise sise-eeskirja tähtsaks sätteks on varaobjektide…

      Jätka Lugemist »

    Alusta oma ettevõtte kontoplaani ja sise-eeskirja koostamisest

    Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslased kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja.

    RPS § 11 kehtestab nõuded sellele mahukale dokumendile, kus peavad olema kirjeldatud: kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamise kord, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine, tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, muu raamatupidamise korraldamisega seotud asjaolud.

    sise-eeskiri aitab igal ettevõttel järgida raamatupidamise arvestusprintsiipe, eriti järjepidevuse osas.

    Siin määratakse kindlaks, milliste dokumentide alusel toimub raha, materjalide, põhivahendite jm varaobjektide liikumine.

    Raamatupidamise sise-eeskirja tähtsaks sätteks on varaobjektide liigitamine käibevaraks ja põhivaraks.
    Selles osas tuleb fikseerida põhivaraobjektide soetusmaksumuse alampiir.

    Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha), põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist. Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav. Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust.

    Sise- eeskirjas sätestatakse varaobjektide mahakandmise kord, seda tegema volitatud isikud ja vajalikud dokumendid.

    Eraldi tuleb kindlaks määrata majanduskuluaruannete-, komandeeringukulude-, palgaarvestuse alused jms. Samuti raamatupidamisregistrite pidamise kord ning juhul kui kasutatakse raamatupidamise läbiviimiseks arvutiprogrammi, siis tuleb see ära märkida.

    Sise-eeskirjade koostamisel pane kirja kõik vajalik oma ettevõtte raamatupidamise korraldamiseks, täienda vajadusel ja kasuta seda edaspidi kui spikrit. Ära viska sise-eeskirja ära! Hoia alles vähemalt 7 aastat.

    Raamatupidamise korraldamise kohta soovivad sise- eeskirjaga tutvuda ka inimesed väljastpoolt ettevõtet nagu näiteks audiitorid, maksuametnikud, revidendid.

    Vormistada võid sise-eeskirja oma äranägemise järgi, sest tegemist ei ole vormilise ettekirjutusega, kuid tegemist on olulise raamatupidamise dokumendiga, siis tuleks see teha ametlikus ja korrektses vormis. Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud mõnda raamatupidamise korraldamise sätet, dokumenteerimise viisi või arvestuse korda, lähtutakse raamatupidamisseadusest, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatut.

    • Järgmisena loe kindlasti:

      Kontoplaan

      Kontoplaan

      MIS ON KONTOPLAAN ?

      Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate raamatupidamise kontode nimetuste ja koodide täielik süstematiseeritud loetelu.
      Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas ka piisavalt põhjalik, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Erinevate ettevõtete kontoplaanid varieeruvad sõltuvalt nende tegevusalast, suurusest, kasutatavast raamatupidamise tarkvarapaketist ning paljudest muudest teguritest.
      Teoreetiliselt oleks ettevõttel võimalik hakkama saada viie kontoga:
      VARA, KOHUSTUSED, OMAKAPITAL, TULUD ja KULUD.

      KUIDAS KONTOPLAANI KOOSTADA?
      Näiteks, võid ettevõtte kontod on liigendada 5-ks rühmaks.
      Rühma tähistab konto koodi esimene number:

      1 – bilansi aktivakirjed – vara
      2 – bilansi passivakirjed- kohustused
      3 – bilansi passivakirjed- omakapital
      4 – tulude kontod
      5 – kulude kontod

      Kontorühmad koosnevad kontoklassidest.

      Jätka Lugemist »

    Kontoplaan

    Kontoplaan

    Kontoplaan

    MIS ON KONTOPLAAN ?

    Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate raamatupidamise kontode nimetuste ja koodide täielik süstematiseeritud loetelu.
    Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas ka piisavalt põhjalik, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Erinevate ettevõtete kontoplaanid varieeruvad sõltuvalt nende tegevusalast, suurusest, kasutatavast raamatupidamise tarkvarapaketist ning paljudest muudest teguritest.
    Teoreetiliselt oleks ettevõttel võimalik hakkama saada viie kontoga:
    VARA, KOHUSTUSED, OMAKAPITAL, TULUD ja KULUD.

    KUIDAS KONTOPLAANI KOOSTADA?
    Näiteks, võid ettevõtte kontod on liigendada 5-ks rühmaks.
    Rühma tähistab konto koodi esimene number:

    1 – bilansi aktivakirjed – vara
    2 – bilansi passivakirjed- kohustused
    3 – bilansi passivakirjed- omakapital
    4 – tulude kontod
    5 – kulude kontod

    Kontorühmad koosnevad kontoklassidest.

    Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimest numbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodud bilansikirjetele ja – alaliigendustele.

    varade kontod
    käibevara kontod
    põhivara kontod
    kohustuste kontod
    lühiajalised kohutused
    pikaajalised kohutused
    omakapital
    (kontoklass 100-199)
    (kontoklass 100-159)
    (kontoklass 160-199)
    (kontoklass 200-299)
    (kontoklass 200-259)
    (kontoklass 260-299)
    (kontoklass 300-399)

    Tulude ja kulude kontoklassi tähistavad kontokoodi kaks esimest numbrit.
    Tulude ja kulude arvestuse kontode ja kontoklasside teine number viitab RPS- lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1 kirje vastavale tulude või kulude kirje või rühma numbrile.

    Tulude arvestuse kontod (kontoklassid 41- 49)
    kontoklass 41 – müügitulu
    kontoklass 47 – muud äritulud
    kontoklass 48 – finantstulud

    Kulude arvestuse kontod (kontoklassid 51- 59)
    kontoklass 51 – kaubad, toore, materjal
    kontoklass 52 – muud tegevuskulud
    kontoklass 55 – tööjõukulud
    kontoklass 56 – põhivara kulum
    kontoklass 57 – muud ärikulud
    kontoklass 58 – finantskulud

    Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontod liigendab nimelisteks kontodeks kontokoodi neljas ja viies number.

    Tulude- ja kulude arvestuse kontod liigendab nimeliseks kontode kontokoodi kolmas ja neljas number.

    • Järgmisena loe kindlasti:

      Raamatupidamise sise-eeskirja selles osas tuuakse välja millised on ettevõttes esitatud nõuded algdokumentidele, arvestades Raaamatupidamise seaduses (RPS) § 7 ja Käibemaksuseaduses (KMS) § 37 arvetele esitatud nõudeid.

      Samuti milliseid andmeid peab sisaldama raamatupidamiskirjend RPS-s § 6 ja millised tingimustel tehakse parandusi dokumentides ja registrites RPS-s § 10.

      Algdokumentide käive ja säilitamine
      Dokumendikäive on kõikide dokumentide liikumine nende koostamise või ettevõttesse saabumise momendist lõpetades arhiveerimisega.

      • Dokumentide koostamine

      Selles osas kinnitatakse ettevõttes kasutamiseks sobivate algdokumentide loetelu.
      Kes koostab ja allkirjastab dokumendid ja vastutab nende õigsuse eest?
      Kes vastutab konkreetse töölõigu eest ja sellega seotud dokumentide koostamise eest.

      Dokumentide vastuvõtmine
      Kuidas toimub ettevõttesse saabuvate algdokumentide vastuvõtmine?
      Kes kinnitab ja missugusel viisil. Tänapäeval võivad…

      Jätka Lugemist »